Järjekordne kahenädalane treeningtsükkel on edukalt seljataga ning nüüd saan sulle sellest lähemalt kirjutada. Plaan on sind ettevalmistusprotsessiga jooksvalt ja avameelselt kursis hoida, et näeksid, mida ja kuidas ma teen. Eks aasta lõpuks saame teada, kas ettevalmistus end õigustas ja kas kõik läks nii nagu plaanitud.

Mõningad faktid just lõppenud 14-päevase treeningtsükli kohta:
  • 48 tundi treeninguid
  • sh 54,25 km ujumist ja 382,3 km jooksmist
  • viimase 7 päevaga sai lisaks rohkele ujumisele joostud 214 km
  • viimasel päeval 50-kilomeetrine jooks jooksulindil
  • kaks ülipikka jooksupäeva jäi viimase 4 päeva sisse
  • 382 km keskmiseks jooksukiiruseks oli 4.20 per/km

Mis sai sellele eelnenud treeningtsüklist teisiti tehtud?

Eelmisest treeningtsüklist (28. novembrist 11. detsembrini 2016) kirjutasin sulle juba varemalt (vt siit). Kuigi ka viimase treeningtsükli keskmes olid ujumine ja jooks, sai seekord sammuke jälle kaugemale mindud. Kui eelmisel korral sai 14 päevaga joostud 339 km, siis seekord sai maratoni jagu rohkem jooksususse kulutatud (382 km). Sarnaselt eelmisele korrale oli just teine nädal see kõige raskem ja olulisem. Seekord sai esimese 7 päevaga teise nädala sissejuhatuseks ja vastupidavuse tekitamiseks joostud 168 km (eelmisel treeningtsüklil oli selleks numbriks 124 km).

Kui eelmine jooksutsükkel nägi ette ühte 50 km pikkust jooksu ja seda kahes osas, siis seekord tegin esmalt 11. päeval 46 km kahe jooksuna (30 + 16) ning treeningtsükli viimasel, 14. päeval võtsin ette 50-kilomeetrise katkematu jooksuotsa. 

Vastupidavus ja jooksuvõimekus on eelmise treeningtsükliga taas märgatavalt paranenud. Näiteks viimase 50-kilomeetrise jooksu keskmiseks kiiruseks kujunes 4.15 per/km ning sellest 42,2 km läbimiseks kulus 2:59:52. Kogu 50 km läbimise ajaks kujunes 3:32:17. Kõik see jooks toimus aga täielikult aeroobses tsoonis üsnagi madala pulsi juures - nimelt jooksu lõpuks tõusis mu pulss kõigest 133-ni. Positiivne on ka see, et jalad olid pärast jooksu väga heas seisus. Selle jooksu ajal higistasin läbimärjaks 4 t-särki ning menüü nägi välja järgmine: 3L vett, 2 HoneyPower geeli, 5 soolakapslit, 4 Belvita küpsist, 50g Kismet vahvlišokolaadi, 3 Ferrero Rocher šokolaadikommi (40,5g), 290g colat.

Jooksmisega paralleelselt käis raske töö ka basseinis. Kui eelmine tsükkel nägi ette ühe 7,5 km pikkuse režiimidega ujumise, siis seekord oli ülipikki režiimidega ujumisi juba 3. Esimene ja pikim ujumine sai tehtud 3. päeval (9,4 km). Järgmine pikem ujumine (7,4) ootas mind ees 10. päeval ja viimane 7.5 km ujumine toimus 13. päeval.  

Detailsema ja ülevaatlikuma pildi saamiseks lisan siia ka väljavõtte treeningpäevikust, kust näed, mida, kui palju ja millal tehtud sai.


Treeningtsükli kõige raskem päev ja treening

See on juba harjumuseks saanud, et minu jaoks raskeim trenn leiab aset vees. Nii ka seekord, kui kuhjunud väsimus ja mõningad vähema unega ööd (isaks olemise  rõõmud) kulmineerusid 10. päeva hommikul, mil mind ootas ees 7,4 km ujumist, mis hõlmas endas ka 3 x 1600m püramiidis režiimujumist. Vaimse poole pealt ei anna selle trenni raskust sulle sõnades kirjeldada.

Mis järgmiseks?

Homme hommikul lähen esimese asjana Synlab´i verd andma, et saada teada, kas ja mis jälje suutis see treeningtsükkel kehale jätta. Kui tulemused käes, siis annan ka sulle neist teada.